Iga laps, olenemata vanusest, vajab oma vanema armastavat pilku. Vanema ja lapse vahelise kiindumussuhte väljaarenemiseks on oluline lapse esimene eluaasta. Missuguseks see suhe kujuneb, sõltub suuresti, kuidas vanemad last kohtlevad ja kui turvaliselt laps ennast koos nendega ennast tunneb.

Lapseea kiindumussuhted kujundavad viisi, kuidas me ka täiskasvanuna suhteid loome ja hoiame, kui väärtuslikuna me  näeme ennast ning kui usaldusväärsena teisi inimesi. Esimene kogetud  turvaline suhe on sageli eelduseks ja toetuspunktiks edaspidises elus ning arengus. Kaootilised ning külmad ja ükskõiksed kontaktid lapse ja vanema vahel on üheks tuumprobleemiks kiindumushäire tekkimisel.

Kiindumushäire põhjustab paljusid erinevaid lastele omaseid käitumisprobleeme,  sealjuures suutmatust reageerida adekvaatselt emotsionaalsetes ja sotsiaalsetes situatsioonides.  Häire põhimustritel on palju varieeruvaid individuaalseid erisusi, kuid ühiseks tunnusjooneks on asjaolu, et laps ei ole võimeline arendama vastastikkuseid, armastavaid ja abistavaid suhteid teistega.  Selle kõige taustal on alati häbitunne oma väärtusetuse pärast. Tegemist on põlvkonnaülese probleemiga.

Tervenemise võtmeks on lapsega mängimine ja tema ära kuulamine. Nõnda tuuakse suhtesse tagasi see, mis oli puudu või sealt  kadunud. Tervenemisprotsessi taustaks peab olema turvaline suhtekeskkond vanema ja lapse jaoks. Lapsevanemal on lihtne jääda kinni lapse käitumisse ja teda kritiseerida. Positiivseks muutuseks on aga vaja näha lapse vajadusi ja kogu toimuvat lapse perspektiivist.  Mida kiiremini suhe paraneb, seda kiiremini suudab vanem positiivselt taashäälestuda lapse suhtes. Aidates lapsel turvalises suhtes tundeid lahti mängida ja rääkida, on ka lapsel lihtsam oma tundeid aktsepteerida. Nõnda vähenevad ka häbi reaktsioonid.  Oluline on saada suhtesse tagasi heaolutunne eduelamusest, ja et koos tehes on võimalik positiivsust  nii kogeda kui ka edasi anda.

Kasutades DDP (Düaadiline arenguteraapia, kus koostöö lahenduste leidmiseks kasutatakse tundelist peegeldavat dialoogi lapse-vanema vahel)  ja Theraplay (tegevusel põhinev teraapia, mille eesmärgiks on kiindumussuhte ülesehitamine ja tugevdamine) tehnikaid töös kiindumustraumaga lastega, on võimalik anda lapsele uus võimalus kogeda suhtes positiivsust ja kohaneda tundega, et ta on väärtuslik.