Põhikiri

Mittetulundusühingu Hingekeel

PÕHIKIRI

1. osa ÜLDSÄTTED

1.    Mittetulundusühingu nimi on mittetulundusühing Hingekeel (edaspidi – Ühing).

2.    Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Jaama 20, Tartu linn.

3.    Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest (edaspidi – MTÜS), teistest Eesti Vabariigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

4.    Ühing on mittetulundusühinguna isikute vabatahtlik ja heategevuslik ühendus.

5.    Ühing on asutatud avalikes huvides ning tema eesmärkideks on hingelise, füüsilise ja vaimse tervise edendamine ning toimetulekuoskuste arendamine. Eesmärkide saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:

5.1.   vaimse tervise probleemidega inimeste, nende perede ja lähedaste toetamine, koolitamine  ja  nõustamine;

5.2.  toimetulekuraskustega inimeste toetamine, koolitamine ja nõustamine;

5.3.  projektide, koolituste, ürituste ja ettevõtmiste läbiviimine ja koostöö nii Eesti  Vabariigis kui rahvusvaheliselt;

5.4.  eesmärgist tulenevate valdkondade infokandjate väljaandmine;

5.5.  muu tegevus, mis ei ole vastuolus Ühingu põhikirja ja Eesti Vabariigi seadustega.

6.    Ühingu põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Ühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

7.    Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

2. osa ÜHINGU  LIIKMED

8.    Ühingu liikmeks võivad olla nii füüsilised ku juriidilised isikud, kes tunnustavad käesolevas põhikirjas sätestatud Ühingu põhieesmärki ja vastavad Ühingu põhikirja nõuetele. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget. Juhatus korraldab Ühingu liikmete arvestust.

 

Liikmeks vastuvõtmine

9.    Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab taotleja avalduse alusel juhatus.Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.

Liikmest lahkumine või väljaarvamine

10.  Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel Ühingust välja astuda. Liige võib Ühingust välja astuda pärast kuuajalise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

11.  Liikme võib Ühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Liikme võib Ühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Liige võib nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema Ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

Liikmete õigused ja kohustused

12.  Liikmel on õigus:

a)  valida ja olla valitud valitavatesse Ühingu organitesse;

b)  teha järelepärimisi juhatusele ja üldkoosolekule ning saada infot Ühingu tegevuse kohta;

c)  teha ettepanekuid Ühingu töö parandamiseks ning nõuda oma ettepanekute läbiarutamist Ühingu organites.

13.  Liige on kohustatud:’

13.1.             täitma põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;

13.2.             osalema Ühingu töös parimal viisil;

13.3.             hoiduma avaldustest ja tegudest, mis kahjustavad Ühingu ja/või tema liikmete mainet.

14.  Mittetulundusühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

3. osa JUHTIMINE JA KONTROLL

Üldkoosolek

15.  Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides Ühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

16.  Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

16.1.             põhikirja muutmine;

16.2.             eesmärgi muutmine;

16.3.             juhatuse liikmete määramine;

16.4.             juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;

16.5.             muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.

17.  Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetestKui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

18.  Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.

19.  Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetestÜldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.

20.  Kui üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.

21.  Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.  Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokku kutsu-misel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esin-datud Ühingu kõik liikmed.

22.  Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada Ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ka ühingusse mittekuuluv isik.

23.  Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

24.  Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

25.  Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühingu  otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Ühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

26.  Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.

27.  Kohus võib Ühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Juhatus

28.  Ühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek.

29.  Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis. Ühingut võib esindada iga juhatuse liige. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.

30.  Juhatuse õigust esindada Ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

31.  Juhatus võib Ühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes.

32.  Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud üldkoosoleku otsusega.

33.  Juhatus peab andma Ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruandeJuhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

34.  Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetestKui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

35.  Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmedJuhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Ühingu poolt.

36.  Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita oma kohustusi, võib kokku kutsuda üldkogu, kes määrab vajadusel uue juhatuse liikme.

37.  Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

38.  Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Ühingu võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt Ühinguga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
Järelevalve

39.  Üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni. Revisjon ei tohi olla juhatuse liige, kuid ei pea olema Ühingu liige. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

40.  Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

41.  Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui Ühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

4. osa LÕPETAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE; ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

42.  Ühingu ümberkujundamine, ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimuvad MTÜS ja teistes Eesti Vabariigi seadustes sätestatud juhtudel ja korras.

43.  Ühingu likvideerimisel läheb pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadsete tegevussuundadega mittetulundusühingule. Käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavatest ühingutest teeb valiku üldkoosolek.

Põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga  11.02.2011 a.