Kuidas psüühika- ja sõltuvushäired seotud on?

Psüühikaprobleemid ja mõnuainete kuritarvitamine on tihti seotud. Hinnanguliselt 75% psühhiaatrite patsientidest kannatab ka mõnuainete kasutusega kaasnevate probleemide all. Tavalisemateks mõnuainete tarvitamist suurendavateks psüühikaprobleemideks on meeleolu-, ärevus-, isiksuse- ja psühhootilised häired.

Psüühikaprobleemid suurendavad mõnuainete kasutamist, kuna viimane võib esialgu leevendada psüühilisi sümptomeid. Selle tulemusena võib aga areneda mõnuainesõltuvus. Teisest küljest võivad psüühikaprobleemid suureneda mõnuainete liigkasutuse tagajärjel. Peale selle võivad sõltuvus- ja psüühikaprobleemid areneda samaaegselt. Sel juhul ei saa leida selget põhjuse-tagajärje suhet sõltuvus- ja psüühikaprobleemide vahel.

Ravi ja taastumise seisukohast ei oma põhjuse-tagajärje suhe ka tähtsust. Tähtis on, et ravis, taastusravis ja taastumisel pöörataks tähelepanu nii sõltuvus- kui ka psüühikaprobleemide esitatud väljakutsetele.

Mõnuained mõjustavad kesknärvisüsteemi kas ergutavalt või pärssivalt. Alkoholi ja amfetamiin kasutus võib hetkeks leevendada depressiooni sümptomeid. Teisest küljest võib alkoholi, amfetamiini ja marihuaana kasutus põhjustada depressiooni, ärevus- ja paanikahäirete sümptomeid. Kahjulik on kasutada mõnuaineid koos enamiku psüühikaprobleemide raviks kasutatavate ravimitega.

Alkoholi kasutus võib iseenesest põhjustada depressiooni. Masendunu võib püüda leevendada sümptomeid mõnuainetega. Esialgu võivad mõnuained leevendada depressiooni sümptomeid, aga nende rohke kasutus üksnes raskendab depressiooni. Sõltuvusprobleemid on tihti seotud ka bipolaarse meeleoluhäirega. Rohke mõnuainete kasutus võib raskendada sümptomite avaldumist ja vallandada uusi haigusperioode.

Mõnuainete kasutusega kaasnevad  psüühilised sümptomid kaovad tavaliselt mõni nädal pärast kasutuse lõppu. Kui psüühikaprobleemid ja sümptomid on alanud juba enne mõnuainete tarvitamist ja jätkuvad pärast selle lõppu, on tegu mõnuainetest sõltumatu psüühilise haigusega. Psüühilise haiguse ja selle sümptomite kindlaksmääramiseks on enamasti vajalik mõnekuuline karskusperiood.

Taastumise seisukohast on tähtis kindlaks teha psüühiliste sümptomite ja mõnuainekasutuse vaheline seos. Mõnuained võivad esialgu leevendada psüühilisi sümptomeid, aga tihti süveneb mõnuaineist sõltumatugi psüühiline haigus mõnuainete liigkasutuse peale. Mõnuainete kasutust tuleb talitseda, et psüühilise haiguse ravi õnnestuks parimal võimalikult moel.

Allikas: DUO psüühika- ja sõltuvushäire, töövihik.